IH Tallinn Language Centre Tasemed

Tasemed

Keeltekool Tallinn Language Centre / International House Tallinn pakub inglise keele õpet kümnel (10) erineval keeleoskuse tasemel. Taseme tähis juhindub Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete (A1 - C2) süsteemist. Ühe taseme maht on 160 õppetundi ja taseme läbimiseks kulub üks õppeaasta. Iga tase koosneb omakorda 2-st semestrist - sügissemester ja kevadsemester. Meie kooli inglise keele kursustega saab liituda terveks õppeaastaks või soovi korral ka lühemaks perioodiks, näiteks ainult üheks semestriks.

Keeltekooli Tallinn Language Centre 2020/2021 õppeaasta:

Sügissemester: 02.09.2020-22.12.2020 (78 õppetundi)
Kevadsemester: 13.01.2021-18.05.2021 (82 õppetundi)


160	2	82	C 2 [Proficiency CPE / Professionaalne tase]
	1	78


160	2	82	C 1.2 [Post Advanced CAE / Edasijõudnute kõrgem tase]
	1	78


160	2	82	C 1.1 [Advanced / Edasijõudnud]
	1	78


160	2	82	B 2.2 [Pre-Advanced FCE / Edasijõudnute madalam tase]
	1	78


160	2	82	B 2.1 [Upper-Intermediate / Kõrgem kesktase]
	1	78


160	2	82	B 1.2 [High-Intermediate / Tugev kesktase]
	1	78


160	2	82	B 1.1 [Intermediate / Kesktase]
	1	78


160	2	82	A 2.2 [Pre-Intermediate / Madalam kesktase]
	1	78


160	2	82	A 2.1 [Elementary / Algtase]
	1	78


160	2	82	A 1 [Beginner / 0-Algajad]
	1	78

Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemis lähtutakse kolmest keeleoskustasemest:
a) algeline keelekasutus (Basic User) - A;
b) iseseisev keelekasutus (Independent User) - B;
c) vaba keelekasutus (Proficient User) - C

Need kolm laia taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks: A1, A2, B1, B2, C1, C2:

A1 Läbimurre (Breakthrough)

A2 Esmane keeleoskus (Waystage)

B1 Suhtluslävi (Treshold)

B2 Edasijõudnute tase (Vantage)

C1 Vaba suhtlemispädevus (Effective Proficiency)

C2 Haritud emakeelekõneleja tase (Mastery)

Ülalloetletud kuus taset on omakorda vajadusel võimalik jagada veel kitsamateks tasemeteks, nt A1.1, A1.2, A2.1, A2.2 jne.

Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem kirjeldab keeleoskust osaoskuste kaupa: kuulamine, suuline suhtlus (dialoogiline kõne), suuline esitus (monoloog), lugemine ja kirjutamine. Kogu süsteem põhineb funktsionaalsel keeleoskusel, s.t kirjeldab, mida õppija mingis keeles teha oskab, mitte seda, mida ta selle keele kohta teab.